Siram „Ülimalt tavalised vaatepildid“ Metro Autos
juuli 2010
Olen viimased kolm suve maalinud hulga maastikupilte. Kui traditsiooniliselt on loodus olnud kunstnikele ammendamatuks värvide ja vormide allikaks, siis mind huvitab pigem dokumentalistika.
Inimene on looduse lahutamatu osa. Aastatuhandete pikkune põllumajandus, ehitustegevus, logistika, poliitika jne pole maastikku istutanud üksnes ehitisi ja rajatisi, vaid muutnud vaatepilti otsustavalt, kuigi sageli märkamatult.
Otsin kohti, kus need inimese ja looduse ühisloomingu märgid on õrnalt nähtavad. Väldin nii pateetikat kui kriitikat, avastan ülimalt tavalistes vaatepiltides ning hinnanguid andmata seda tohutut jõudu, mis nii inimesi, maastikke kui kogu maakera vormib ja elus hoiab.
Dokumenteerimine maalimise teel näib kahtlemata praegusel tehnoloogia-ajastul äärmiselt ebaefektiivse tegevusena. Olen valinud selle meediumi, kuna mulle lihtsalt hirmsasti meeldib looduses viibida ning maalimine on suurepärane põhjuse seda teha. Nagu ka suurepärane võimalus vältida pinnapealsust. Ja loomulikult, ei saa salata ka mõningast lõbu, mida pakub vormide ja värvide taltsutamine.
Riin Pallon: Resümee
Pärnu Haigla kohvikus, juuli 2010
Näitus „Resümee“ ehk maakeeli kokkuvõte on valik eelmistel näitustel, mille peakirjadeks on olnud „Pagas“, „Mees“ jt., olnud maalidest.
„Pagas“ on seotud füüsilise ja meelelise liikumise ja avanemisega. Kõik me kogume endale vaimset ja materiaalset pagasit, kui me siit ükskord lahkume, siis kas ja mida tasub endaga kaasa võtta, mida maha jätta ja mis üldse midagi väärt on? Kõikidel maalidel on oma n.ö. koorem kanda ehk mõte lahti arutada.
Maalid on moodsa naisflanööri ehk flanööritari tähelepanekud ja ülestähendused vaatlustest maailmast ja inimestest meie ümber. Siin ei rõhutata ega ka varjata erinevate atribuutidega modellide sotsiaalset positsiooni, ühiskondlikku kuuluvust, elukutset või ametit ega suruta neid konkreetsesse rolli. Läbi maalimise vaadeldakse inimeseks olemist üldse. Maalidesse on mahutatud nii kerged unistused, kui ka igavikulisemad ja sügavamad teemad, mis meid kõiki mingil ajahetkel külastavad.
Riin Pallon on lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadeemia kunstiõpetaja erialal (MA), 2006. a maali erialal (BA) ja on õppinud ka EKA Pärnu Kolledžis Academia Gratas. On osalenud paljudel isik- ja rühmanäitustel Eestis.
Koolkond esitleb:
PERH Verekeskuses on aprillis-mais Katrin Rüütli maalide näitus "Illusioon".
Eksponeeritud on tööd sarjadest "Neli" ja "Ignorandid".
KOOLKOND Metro Autos
veebruar- aprill 2010
Metro Auto salongis Tallinnas, Tammsaare tee 53 on nüüd Koolkonda tutvustav näitus, kus osalevad Toomas Kuusing, Pusa, Katrin Rüütli, Andrus Joonas, Siram, Janno Bergmann, Piret Looveer ja Jasper Zoova. Läikivate maanteelaevade vahel võib näha Kuusingu ülessurendatud graafikat, Pusa maailmamudeleid, Zoova sarja Franki Tiibet ning Koolkonna veebi kujunduselemente, Joonase Aledoiasid, Rüütli ristilööduid ning Sirami metsapilte.
Enneolematu võimalus! Tellid veermiku kontrolli nissanile või fiatile ja saad tasuta kunstielamuse! Ostad peugeoti ja saad teose 10% soodsamalt!
Vaata pilte näitusest siit!
„Kuldne Trio“ avab Võru Linnagaleriis oma näitused
08.- 26. märts 2010 esmaspäevast reedeni kell 12:00 – 18:30
Trio liikmed esitavad iseseivat loomingut:
Andrus Joonas – „21. sajandi armastuslugu“, mis koosneb maaliseeriatest "21. sajandi armastuslugu" (2005), "1,5 päeva peale sõda"(2004) ja "Error ja Harmony"(98-06).
Ave Randviir on Joonase kohta öelnud: „Joonas on kindlasti üks jõulisemalt müstilis-romantilist kunstnikumüüti ellu viivaid noorema põlvkonna kunstnikke. Tema elu ja loomingut kirjab personaalne mütoloogia, kuhu kuuluvad valgustuslikud inspiratsioonihetked, pöördelised otsused, depressioonihoos põletatud teosed ja nägemustena saadud pildid. Ei saa salata, et kogu selles esituses on karismaatilisust ja veenvust, nii et kriitikudki võivad Joonase suu külge rippuma jääda ja lasta end tema juhtimisel kättpidi ringi talutada.“
Alar Raudoja – „Leonardo kood vol. 2 ehk lihtsalt LEONARDO“, mis lihtsas pildikeeles annab võtme Leonardo koodi avamiseks. Leonardo da Vinci oli kõigile tuntud maalikunstnik, skulptor, arhitekt, matemaatik, anatoom, insener ja õpetlane, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Da Vinci tegemisi on saatnud müstika ja saladused. Tema geniaalsus peitub lihtsate elementide, struktuuride ja vormide vahel loogiliste seoste loomises. Taas üritatakse avastada da Vinci teostesse peidetud saladuste võtit - kõigi pilkudele nähtavaid vihjeid, mis on aga leidlikut maskeeritud. Ehk aitab omal moel maski maha rebida see näitus, kus kõik on inimlikult igapäevane ja samas esoteeriline. Koodi võti on siin! Lisaks saab näha ka samateemalist õppefilmi.“
Aivar Kurvits – „Pärnu - Riia“, urbanismi uusim visualiseering.
Aivar Kurvits on Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. 1959. aastal sündinud ja mitmeid raskeid haigusi põdenud kunstnik on vaatamata elu keerdkäikudele väga mitmekülgne, elurõõmus ja oma kunstile jäägitult pühendunud. Kaasaegsele kunstnikule kohaselt tegutseb ta korraga mitmel rindel: maalib, teeb graafikat ja animatsiooni - seda kõike edukalt ja omanäoliselt. Hiljuti ka isikkataloogi ilmutanud Kurvits tungib oma ürgse üldinimliku sõnumi ja lapselikult siira käekirjaga sügavale kunsti lätete juurde. Kõige paremini saab iseloomustada Aivar Kurvitsa loomingut Peeter Alliku sõnadega: „Milleks on vaja kunsti! Kas maalida selleks, et varjata rosoljeplekke pangasaalide seintel või selleks, et pääseda kunstnike olümpiamängudele? Kas keegi teeb veel kuskil kunsti lihtsalt vajadusest teha kunsti? Jah, Aivar Kurvits teeb. Tema ei ole neokontseptualist, naivist ega akordionist. Aivar Kurvits on Eesti ehedaim artbrutlane. Ta teeb kunsti selleks, et see tegevus on tükk temast endast. Tema pildid on lähedal kunsti juurtele, need ei austa traditsioone vaid seda, mis oli enne traditsioone. Brutaalne vägi ja värvide lõõsk on Kurvitsa sõnumiks. Teadmine millegi ürgse kohalolust tema vahendiks.“
Kõik kolm kunstnikku on kullatud Pärnu linna kunsti aastapreemiatega.
Koolkond esitleb:
PERH Verekeskuses on veebruaris-märtsis Toomas Kuusingu linoollõiked.
Sandra Jõgeva on öelnud nii:
Toomas Kuusingu teoste visuaalne keel meenutab hiliskeskaegseid kunstnikke, kelle maalis ja graafikas on alati suur töömaht, tohutult informatsiooni ja palju sümboolsena mõjuvaid tegelasi.
Remo Randver on öelnud nii:
Toomas Kuusingu graafika kohta on öeldud igasuguseid hirmsaid asju. Ühed nimetavad seda sürrealistlikuks, teised Gary Larsonlikuks absurdihumoorikaks ja kolmandad ei saa lihtsalt aru
kuidas ta viitsib neid jooni linooli sisse vedada.
Võiks õelalt väita, et eksperimentaalsus näib olevat tema puhul täielikult välistatud. Samas ei saa loopida süüdistusi tema teoste kuivuse liigse akadeemilisuse või igavuse pihta.
Mina võin teile öelda, et Toomas Kuusingu graafika puhul on tegu enamasti apokalüptilise ettekuulutusega. Täiesti reaalsete tegelastega tegelikust maailmast. Mitte miski pole väljamõeldis ja liialdustega pole samuti tegemist.
Kes arvab, aga vastupidist ja peab Toomas kuusingu kunsti fantaasiaks, see ise on süüdi selles et, ta näha ei oska seda, mida paljud teised näevad ja seda juba pikka aega. Arvestades peagi saabuvat maailmalõppu võib Toomase loometööd väga päevakohaseks ja vajalikuks pidada.
Pärnu Haigla galeriis on veebruaris 2010 Piret Looveeri näitus "Eesti elamud".
Elamuid ja elukeskkondi on Eestis erinevaid. Sellest, missuguses kohas juhtud elama, sõltub paljuski, missugust elu sa elad. Ühelt poolt juhuslikult, teisalt isiklikust kogemusest lähtuvalt on need hooned ja keskkonnad lõuendile jõudnud. Need erinevad paigad pakkusid mulle huvi- ja mõtteainet. Maalides konkreetset pilti mõtisklesin erinevate asjade üle: mis põhjustel on see koht niisuguseks kujunenud, kuidas ma sinna sattusin, mis mind selle koha juures paelus, kuidas oleks seal ise elada.
Iga maaliga käib kaasas ka väike lugu, mis on suures osas seotud isikliku kogemusega.
MTÜ Pärnu Kunstikeskus