
Koolkonna uued näitused
Esmaspäeval, 30. novembril kl 14.00 olete oodatud Pärnu Haigla galeriisse Mila Balti, Andrus Joonase ja Sirami maalinäituse avamisele.
Kõik nimetatud esindavad Edela-Eesti koolkonda, eriti selle üht iseloomulikku tunnusjoont: ülisuuri formaate. Reedel, kui töid näitusele transporditi, tuli kõigepealt üks buss kl 11. Sinna ei mahtunud pildid sisse. Järgmine tuli kl 1. See oli suurem, kuid siiski liiga väike. Sinna ka ei mahtunud. Siis me avastasime, et tegelikult ei mahu need ka galeriisse ära. Järgmine auto tuli kl 2 ja viis need, mis mahtusid, ära. Ja seal nad nüüd ripuvad terve detsembri kuu.
PERH Verekeskuses on detsembis-jaanuaris üleval Piret Looveeri maalid.
Piret Looveer on erialalt arhitekt, kellel huvi maalimise vastu tekkis juba õpingute ajal Kunstiakadeemias. Tema loomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Arhitektina on Piretit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna fotograafilise jäädvustamise vastu.
Käesoleval näitusel on esindatud peamiselt 2007 aasta maalid seeriast ´Majad ja maastikud´, vahelduseks ka mõned õunad.
Personaalnäitusi on praeguseks toimunud viis.
BILLENEEVE näitus Pärnu Haigla galeriis ja kohvikus
november 2009
Avamine kolmapäeval, 4, novembril kl 14.00

Koolkonna veebigaleriis tutvustatakse Billeneevet Andrus Joonase järgnevate sõnadega:
Dekoratiivne sadomasohhism on termin kuidas võiks kutsuda Billeneeve kunsti.
Igasugune kunst, ükskõik kui radikaalne ja uuenduslik, ükskõik kui šokeeriv, muutub aja jooksul dekoratiivseks. Billeneeve enesepaljastav pidev performance on dekoratiivse sadomasohhismi totaalne näide, mis aga ei tähenda midagi hea ega halva skaalas. Vaatamata kohutavale visuaalsele terrorismile on selles midagi jumalikku, ammu möödunud aegadest. Ja hirmu ja ehmatusega kaasneb igatsus vanade jumalate järele, lapsepõlve ja emaüsas olekule, sest see on nii meeleheitlik.
Billeneeve nägemine tekitab inimestes alati hirmu, tülgastust ja häbi koos äratundmisega iga inimese halvast minast (ka mu enda omast). Sellest minast, mis igaüks on endas alla surunud ja mis on peidus kõigi eest. Iga inimese teine halb, tiirane, kiimas jne. mina.
Käesoleval näitusel on eksponeeritud Billeneeve kolm erinevat töödesarja:
Galeriis
„Ainult Arstidele“ ehk „36 tilka verd“, mis on vahepeal kasvanud ehk põgeneva pruudi fotod. Põgenev pruut: Billeneeve. Fotod: Lilli Tölp
Kohvikus
„Taimehaigused“ ja „Loodusvaated“ (maal)
Siram „Ülimalt tavalised vaatepildid“
PERH Verekeskuses (Ädala 2, Tallinn) oktoober-november 2009
Avamine neljapäeval, 1. oktoobril kl 15.00

Olen viimased kolm suve maalinud hulga maastikupilte. Kui traditsiooniliselt on loodus olnud kunstnikele ammendamatuks värvide ja vormide allikaks, siis mind huvitab pigem dokumentalistika.
Inimene on looduse lahutamatu osa. Aastatuhandete pikkune põllumajandus, ehitustegevus, logistika, poliitika jne pole maastikku istutanud üksnes ehitisi ja rajatisi, vaid muutnud vaatepilti otsustavalt, kuigi sageli märkamatult.
Otsin kohti, kus need inimese ja looduse ühisloomingu märgid on õrnalt nähtavad. Väldin nii pateetikat kui kriitikat, avastan ülimalt tavalistes vaatepiltides ning hinnanguid andmata seda tohutut jõudu, mis nii inimesi, maastikke kui kogu maakera vormib ja elus hoiab.
Dokumenteerimine maalimise teel näib kahtlemata praegusel tehnoloogia-ajastul äärmiselt ebaefektiivse tegevusena. Olen valinud selle meediumi, kuna mulle lihtsalt hirmsasti meeldib looduses viibida ning maalimine on suurepärane põhjuse seda teha. Nagu ka suurepärane võimalus vältida pinnapealsust. Ja loomulikult, ei saa salata ka mõningast lõbu, mida pakub vormide ja värvide taltsutamine.
Pärnu Haiglas septembris 2009 Pusa & Siram

Pusa „< ja >“
Pärnu Haigla galeriis II korrusel
Pealkirjas kujutatud tingmärgid tähistavad kasvamist ja kahanemist. Kasvamine ei toimu vaid kõrgustesse, vaid laieneb kõiki struktuure läbistavalt ja võib mikrotasandil meenutada ka kahanemist. Maalivalik ilmestab ja illustreerib erinevaid kasvamiseks vajalikke tingimusi. Läbivaks mõisteks on lõim, mille abil võetakse kokku kõikvõimalikud alusstruktuurid, mille peale ning abil olemist ehitatakse. Lõim on ühteaegu nii algosake, loomisprotsessi peamine trajektoor kui ka funktsioon, mille alusel protsessid toimuvad.
Eksponeeritud on maale seeriatest „Lõim“ ja „Maa-alused ja maa pealsed“, mis tegelikult on sama teema arendus ja mida Pusal on kavas ka jätkata.
Siram „Ülimalt tavalised vaatepildid“
Pärnu Haigla kohvikus I korrusel
Pärnu Haiglas juulis 2009:
Pärnu Haigla galeriis (II korrus) juunis 2009:
PILDIRUUM
Kahe kunstnikust õe, KATRIN RÜÜTLI ja KRISTEL PETERSOO ühisnäitus.

Katrin Rüütli Kristel Petersoo
http://kati.ruutli.com www.zone.ee/kiti
VERINE NELJAPÄEV
Billeneeve, 36 x verd loovutanud doonor, 269 kleidi autor, 1059 foto modell iseendale jne jne avab Edela-Eesti koolkonna rändnäituste raames neljapäeval, 28. mail kaks näitust:
kl 15.00 PERH Verekeskuses (Ädala 2, Tallinn) „Saakloomad“ - koos Mariliin Kindsikoga See näitus keelati ära ja võeti maha, vabandame!
ja
kl 17.00 DoonoriFoorumis (Narva mnt 5, IV korrus, Tallinn) „36 tilka verd“ - koos fotograaf Lilli Tölp'iga
Avamistel ei jooda veini, vaid loovutatakse verd. Olete teretulnud!
Saakloomad
Kes keda jahib, mees naisi või naine meest? Kas meile tundub, et tänapäeva naised on üle võtmas mehelikke käitumismustreid, kui nad ööklubi korrakepi vallutustega kiitlevad? Või peaksime uskuma vanarahvast ning biolooge, et emasloom valib alati välja sobiva isase ning passiivne, alistuv käitumine, mida naissoole iseloomulikuks peetakse, on varitsusasend?
36 tilka verd
MEHED
Välismaaõuntest ja noortest õunapuudest. Ja sellest, et me enam ei kasuta noori õunapuid. Ning kui koju lähme, siis valime, kas topime taskud täis välimaaõunu või koduaiaõunu. Aga kui teise riiki läheme, ei võta me kunagi kaasa koduaiaõunu vaid oleme avatud uutele maitsetele. Suve saabudes jäävad vanad õunad keldrisse seisma, sügisel visatakse vanad minema, et teha ruumi uutele.
Kodu jäävad püsikud ja suvikud, osad neist on kaheaastased. Kõlblikud teisel aastal. Valmis teisel aastal. Või umbrohi ehk siis hävimatu vorm.
Naistemaailmas eksisteerivad sirmikud. Enamus küll liigituvad mürgiseente tapvasse maailma. NAISED
ja ekstrasupertänud lähevad pusale ja narcissale ja lillile ja teistele naistele
Näitused jäävad avatuks juuli lõpuni.
Piret Looveer´i maalinäitus "Majad ja maastikud" on avatud Pärnu Krediidipangas (Rüütli 47, Pärnu) 28. aprillist kuni jaanipäevani.

Edela-Eesti koolkond esitleb:
„REIS MA EI TEA KUHU“
Jasper Zoova must-valge graafika vangistatud narri seiklustest.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, Ädala 2, Tallinn
22. aprill – 31. mai 2009
Eha Komissarov
Kumu kuraator
Edela-Eesti koolkond esitleb:
Katrin Rüütli "Fassaad"
Valga Kultuuri ja Huvialakeskus
17.03.-19.04.2009
See ongi Katrin Rüütli seni suurim personaalnäitus. Esitatud on tema seeriad "Fassaad", "Ignorandid", "Neverland" ja "Generatsioonid".
![]()
Edela-Eesti koolkond esitleb:
ALAR RAUDOJA
PERH Verekeskus, Ädala 2, Tallinn
16.02.2009 - 06.04.2009
Edela-Eesti koolkond toob esmakordselt Tallinnasse kunstniku, kes varem on isiknäitustega üles astunud Pärnus, Soomes ja Saksamaal. Alar Raudoja teeneid Pärnu kunstielu edendamisel on raske alahinnata. Pikaajaline ametnikukarjäär pole aga tema puhul kaasa toonud tavapärast ajude pehmenemist. Viimastel aastatel on tema looming liikunud dekoratiivsuselt mõtestatuse suunas. Samas ei aja ta asju ülearu keeruliseks, valides kujutamisobjektiks lihtsad asjad. Nende vahelisi seoseid saab juba iga vaataja ise oma peas luua. Käesoleval näitusel eksponeerib Alar Raudoja uuemaid maale ning vanemat graafikat.
Edela-Eesti koolkond esitleb:
Andrus Joonas & Siram „Abstraktne ja allegooriline“
Valga Kultuuri ja Huvialakeskus
3. – 28.02.2009
„Abstraktsus käib millelgi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.
Allegooria on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.“
Allikas: Vikipeedia
Andrus Joonase puhul on tegemist allegoorilisuse ja abstraktsuse ristandiga. Tundub, et see pole võimalik – kuidas kujutada tegelasi ning sümboleid, samas kujutamata midagi seniseostuvat? Selgub, et on võimalik, kasutades muinasjutu mõttestruktuuri ning suumides reaalseid objekte sellisesse kaugusse või lähedusse, et nad muutuvad abstraktseks.
Sirami looming esindab pigem allegoorilist lähenemist. Kujutamisviis on küll realistlik, esitatud olukorrad aga mitte. Autoportreelise figuuri ja maastike kahekõne otsib inimese ja kõiksuse ühisosa, milleni jõudmisele eelneb hulgaliselt absurdsena mõjuvat arusaamatust.
