Koolkonna uued näitused

Esmaspäeval, 30. novembril kl 14.00 olete oodatud Pärnu Haigla galeriisse Mila Balti, Andrus Joonase ja Sirami maalinäituse avamisele.
Kõik nimetatud esindavad Edela-Eesti koolkonda, eriti selle üht iseloomulikku tunnusjoont: ülisuuri formaate. Reedel, kui töid näitusele transporditi, tuli kõigepealt üks buss kl 11. Sinna ei mahtunud pildid sisse. Järgmine tuli kl 1. See oli suurem, kuid siiski liiga väike. Sinna ka ei mahtunud. Siis me avastasime, et tegelikult ei mahu need ka galeriisse ära. Järgmine auto tuli kl 2 ja viis need, mis mahtusid, ära. Ja seal nad nüüd ripuvad terve detsembri kuu.

PERH Verekeskuses on detsembis-jaanuaris üleval Piret Looveeri maalid.
Piret Looveer on erialalt arhitekt, kellel huvi maalimise vastu tekkis juba õpingute ajal Kunstiakadeemias. Tema loomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Arhitektina on Piretit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna fotograafilise jäädvustamise vastu.
Käesoleval näitusel on esindatud peamiselt 2007 aasta maalid seeriast ´Majad ja maastikud´, vahelduseks ka mõned õunad.
Personaalnäitusi on praeguseks toimunud viis.




Koolkond esitleb:

BILLENEEVE näitus Pärnu Haigla galeriis ja kohvikus
november 2009
Avamine kolmapäeval, 4, novembril kl 14.00



Koolkonna veebigaleriis tutvustatakse Billeneevet Andrus Joonase järgnevate sõnadega:

Dekoratiivne sadomasohhism on termin kuidas võiks kutsuda Billeneeve kunsti.
Igasugune kunst, ükskõik kui radikaalne ja uuenduslik, ükskõik kui šokeeriv, muutub aja jooksul dekoratiivseks. Billeneeve enesepaljastav pidev performance on dekoratiivse sadomasohhismi totaalne näide, mis aga ei tähenda midagi hea ega halva skaalas. Vaatamata kohutavale visuaalsele terrorismile on selles midagi jumalikku, ammu möödunud aegadest. Ja hirmu ja ehmatusega kaasneb igatsus vanade jumalate järele, lapsepõlve ja emaüsas olekule, sest see on nii meeleheitlik.
Billeneeve nägemine tekitab inimestes alati hirmu, tülgastust ja häbi koos äratundmisega iga inimese halvast minast (ka mu enda omast). Sellest minast, mis igaüks on endas alla surunud ja mis on peidus kõigi eest. Iga inimese teine halb, tiirane, kiimas jne. mina.

Käesoleval  näitusel on eksponeeritud Billeneeve kolm erinevat töödesarja:
Galeriis
„Ainult Arstidele“ ehk „36 tilka verd“, mis on vahepeal kasvanud ehk põgeneva pruudi fotod. Põgenev pruut: Billeneeve. Fotod: Lilli Tölp
Kohvikus
Taimehaigused“ ja „Loodusvaated“ (maal)


Siram Ülimalt tavalised vaatepildid
PERH Verekeskuses (Ädala 2, Tallinn) oktoober-november 2009

Avamine neljapäeval, 1. oktoobril kl 15.00



Olen viimased kolm suve maalinud hulga maastikupilte. Kui traditsiooniliselt on loodus olnud kunstnikele ammendamatuks värvide ja vormide allikaks, siis mind huvitab pigem dokumentalistika.
Inimene on looduse lahutamatu osa. Aastatuhandete pikkune põllumajandus, ehitustegevus, logistika, poliitika jne pole maastikku istutanud üksnes ehitisi ja rajatisi, vaid muutnud vaatepilti otsustavalt, kuigi sageli märkamatult.
Otsin kohti, kus need inimese ja looduse ühisloomingu märgid on õrnalt nähtavad. Väldin nii pateetikat kui kriitikat, avastan ülimalt tavalistes vaatepiltides ning hinnanguid andmata seda tohutut jõudu, mis nii inimesi, maastikke kui kogu maakera vormib ja elus hoiab.
Dokumenteerimine maalimise teel näib kahtlemata praegusel tehnoloogia-ajastul äärmiselt ebaefektiivse tegevusena. Olen valinud selle meediumi, kuna mulle lihtsalt hirmsasti meeldib looduses viibida ning maalimine on suurepärane põhjuse seda teha. Nagu ka suurepärane võimalus vältida pinnapealsust. Ja loomulikult, ei saa salata ka mõningast lõbu, mida pakub vormide ja värvide taltsutamine.


Pärnu Haiglas septembris 2009 Pusa & Siram

Pusa „< ja >“
Pärnu Haigla galeriis II korrusel
Pealkirjas kujutatud tingmärgid tähistavad kasvamist ja kahanemist. Kasvamine ei toimu vaid kõrgustesse, vaid laieneb kõiki struktuure läbistavalt ja võib mikrotasandil meenutada ka kahanemist. Maalivalik ilmestab ja illustreerib erinevaid kasvamiseks vajalikke tingimusi. Läbivaks mõisteks on lõim, mille abil võetakse kokku kõikvõimalikud alusstruktuurid, mille peale ning abil olemist ehitatakse. Lõim on ühteaegu nii algosake, loomisprotsessi peamine trajektoor kui ka funktsioon, mille alusel protsessid toimuvad.
Eksponeeritud on maale seeriatest „Lõim“ ja „Maa-alused ja maa pealsed“, mis tegelikult on sama teema arendus  ja mida Pusal on kavas ka jätkata.

Siram „Ülimalt tavalised vaatepildid
Pärnu Haigla kohvikus I korrusel


Pärnu Haiglas juulis 2009:

 


Pärnu Haigla galeriis (II korrus) juunis 2009:
PILDIRUUM 
Kahe kunstnikust õe, KATRIN RÜÜTLI  ja KRISTEL PETERSOO ühisnäitus.

Katrin ja Kristel on sündinud ja kasvanud ning kooliteed alustanud Tartus.
Katrin on saanud kunstihariduse Akadeemia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias, Kristel on lõpetanud Tartu Kunstikooli.



Käesolev näitus on nende esimene ühine projekt, mille teemaks on ruum ja vorm.
Kus elus ja elutud objektid räägivad oma lugu.
Domineerivad üksikud figuurid, ülejäänud pildiruum on tühi, ilma segava kõrvalmõju ja kontekstita.
Tühi ruum võib muutuda figuuri kõrval peaaegu samaväärseks tegelaseks. Tühjus on tihti kõnekam, kui asju täis ruum, kus nö. taustmüra juhib tähelepanu kõrvale kõige olulisemalt. Nagu muusikapalas pausi koht on vähemalt sama oluline kui meloodia enne ja pärast seda. Ta rõhutab ja tõstab esile inimese kui uuritava, vaadeldava.

Vastukaaluks maalid, kus ruum ja objekt on üks tervik, jäädvustus mingist konkreetsest  ajahetkest, natuke romantilisest ja nostalgilisest, kus valgus ja värvid  loovad meeleolu.
Selliseid maale võetakse tihti kui sisekujunduse elemente, nad on inimese elus kui taustaks. Rääkides vaatajaga nö. läbi lihtsate väikeste asjade, mis tavaliselt on inimese elus tagaplaanil. 

Katrin Rüütli                   Kristel Petersoo
http://kati.ruutli.com          www.zone.ee/kiti


VERINE NELJAPÄEV
Billeneeve, 36 x verd loovutanud doonor, 269 kleidi autor, 1059 foto modell iseendale jne jne avab Edela-Eesti koolkonna rändnäituste raames neljapäeval, 28. mail kaks näitust:
kl 15.00 PERH Verekeskuses (Ädala 2, Tallinn) „Saakloomad“ - koos Mariliin Kindsikoga See näitus keelati ära ja võeti maha, vabandame!
ja
kl 17.00 DoonoriFoorumis (Narva mnt 5, IV korrus, Tallinn) „36 tilka verd“ - koos fotograaf Lilli Tölp'iga
Avamistel ei jooda veini, vaid loovutatakse verd. Olete teretulnud!

 

Saakloomad
Kes keda jahib, mees naisi või naine meest? Kas meile tundub, et tänapäeva naised on üle võtmas mehelikke käitumismustreid, kui nad ööklubi korrakepi vallutustega kiitlevad? Või peaksime uskuma vanarahvast ning biolooge, et emasloom valib alati välja sobiva isase ning passiivne, alistuv käitumine, mida naissoole iseloomulikuks peetakse, on varitsusasend?

36 tilka verd
MEHED
Välismaaõuntest ja noortest õunapuudest. Ja sellest, et me enam ei kasuta noori õunapuid. Ning kui koju lähme, siis valime, kas topime taskud täis välimaaõunu või koduaiaõunu. Aga kui teise riiki läheme, ei võta me kunagi kaasa koduaiaõunu vaid oleme avatud uutele maitsetele. Suve saabudes jäävad vanad õunad keldrisse seisma, sügisel visatakse vanad minema, et teha ruumi uutele.
Kodu jäävad püsikud ja suvikud, osad neist on kaheaastased. Kõlblikud teisel aastal. Valmis teisel aastal. Või umbrohi ehk siis hävimatu vorm.
Naistemaailmas eksisteerivad sirmikud. Enamus küll liigituvad mürgiseente tapvasse maailma. NAISED

ja ekstrasupertänud lähevad pusale ja narcissale ja lillile ja teistele naistele

Näitused jäävad avatuks juuli lõpuni.


Piret Looveer´i maalinäitus "Majad ja maastikud" on avatud Pärnu Krediidipangas (Rüütli 47, Pärnu) 28. aprillist kuni jaanipäevani.



Edela-Eesti koolkond esitleb:
„REIS MA EI TEA KUHU“
Jasper Zoova must-valge graafika vangistatud narri seiklustest.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, Ädala 2, Tallinn
22. aprill – 31. mai 2009

/.../ Zoova lool on tugevad muinasjutu tunnused, kuid sama Zoova, kes kogu oma karjääri vältel on tegelenud lapsepõlve nostalgiatega, oskab muinasjuttu karta.
Muinasjuttu peab tänapäeval kunstnik kartma sel põhjusel, et tegemist on vanaaegse lineaarse jutuliiniga mis viib vältimatult kindlaksmääratud lahendusteni. /.../
Modernistlik jutustuse koolkond leiab, et  peab muinasjutu traditsioonile vastu seisma, sest elu ei ole sidusalt ümberräägitav süsteem, vaid kõige ehtsam kaos. Uus jutustuse liik on sündinud.
Zoova esindab seda nii hästi kui oskab ja lähetab muinasjutu riismeid kohendades teele düstoopse seikluste ja juhtumiste massiivi.
Siis jõuab vangistatud, aheldatud Narr pimedate laste linna, kus puhub vaesekestele flööti ning avastab remote controlland'i, kus saab raadioteel juhitavat mäge liigutada. Mingis dimensiooninihkes juhtub narr pühakute-munkade maale Shambhallasse kus ta järgilohiseva pommiga palju lärmi teeb ja kukerpallitava munga rüüd mööda pääseteed otsib. /.../
Relativismi jagub Zoova joonistustesse ohtrasti ja aja-ruumi mõistetest on täielik segadik saanud. Zoova truudust lapsepõlvemaailma autistlikule miraa˛ile ei saa üles kiita ega ümber lükata. Loo lõpus peab skripti järgi kangelast ootama Tempel,  mis traditsiooniliselt vastandub terrorile, kaosele ja kurjusele. Templite usutavusega on lood nagu nad on. Zoova on järelejätmatu mõnedes new age põhimõtetes ja üldse on ta soft'i armastav kunstnik, kes teravatest seiklutest meelsasti nurgad maha kribib.
Narri kogu aeg juhatatkase ja abistatakse, isegi kõrbes on väljas vastavad viidad järgmiste miraa˛ide kohta. Kui see toimuks teatrilaval, oleks suur osa kooril, kes narri õiges suunas minema keelitaks.
Selles punktis kaotab loo jaburus õigustuse. Inimlikud hirmud saavad ülekaalu, röövliloo sündmustik pannakse kõrvale ja mängu astub Tempel. /.../ Narr ei taha maailma muuta, sest eeldab inimlike seoste olemasolu ja juhtivat toimimist. /.../
Zoova joonistused on seotud uuema põlvkonna animafilmi spetsiifikaga, mis peab lugu märgilisest,   primitiivsuseni lihtsast keelest ja tüübistiku individuaalsusest, kus selgete sootunnuste kõrval on vaja üksnes mõningast ilmnestamisoskust.
Kunstnikul on kaks kätt – ühe sirutab Disneylandi suunas välja ja teisega sobrab semiootilises märgikeeles. Pole paha.


Eha Komissarov
Kumu kuraator


Edela-Eesti koolkond esitleb:
Katrin Rüütli "Fassaad"
Valga Kultuuri ja Huvialakeskus
17.03.-19.04.2009

See ongi Katrin Rüütli seni suurim personaalnäitus. Esitatud on tema seeriad "Fassaad", "Ignorandid", "Neverland" ja "Generatsioonid".



Edela-Eesti koolkond esitleb:
ALAR RAUDOJA
PERH Verekeskus, Ädala 2, Tallinn
16.02.2009 - 06.04.2009

  

Edela-Eesti koolkond toob esmakordselt Tallinnasse kunstniku, kes varem on isiknäitustega üles astunud Pärnus, Soomes ja Saksamaal. Alar Raudoja teeneid Pärnu kunstielu edendamisel on raske alahinnata. Pikaajaline ametnikukarjäär pole aga tema puhul kaasa toonud tavapärast ajude pehmenemist. Viimastel aastatel on tema looming liikunud dekoratiivsuselt mõtestatuse suunas. Samas ei aja ta asju ülearu keeruliseks, valides kujutamisobjektiks lihtsad asjad. Nende vahelisi seoseid saab juba iga vaataja ise oma peas luua. Käesoleval näitusel eksponeerib Alar Raudoja uuemaid maale ning vanemat graafikat.



Edela-Eesti koolkond esitleb:
Andrus Joonas & Siram „Abstraktne ja allegooriline“
Valga Kultuuri ja Huvialakeskus
3. – 28.02.2009

„Abstraktsus  käib millelgi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.
Allegooria on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.“
Allikas: Vikipeedia

Andrus Joonase puhul on tegemist allegoorilisuse ja abstraktsuse ristandiga. Tundub, et see pole võimalik – kuidas kujutada tegelasi ning sümboleid, samas kujutamata midagi seniseostuvat? Selgub, et on võimalik, kasutades muinasjutu mõttestruktuuri ning suumides reaalseid objekte sellisesse kaugusse või lähedusse, et nad muutuvad abstraktseks.
Sirami looming esindab pigem allegoorilist lähenemist. Kujutamisviis on küll realistlik, esitatud olukorrad aga mitte. Autoportreelise figuuri ja maastike kahekõne otsib inimese ja kõiksuse ühisosa, milleni jõudmisele eelneb hulgaliselt absurdsena mõjuvat arusaamatust.



Edela-Eesti koolkonna alguseks võib lugeda 1990. aastate algust ja selle keskus on Pärnu, kus puudusid väljakujunenud traditsioonid. Neis tingimustes oli kunstnikel täielik eksperimenteerimisvabadus, ja samas olemas potentsiaal ning sotsiaalne tellimus aktiivse kunstielu tekkeks. Praeguseks on tekkinud eripalgeline ja jätkusuutlik kunstnikkond, kelle tegemisi kajastab koduleht www.koolkond.ee.

Kunstnikest lähemalt:
http://andrusjoonas.pri.ee/
http://www.hot.ee/siramsiram/

 

MTÜ Pärnu Kunstikeskus